HAIHTUNUD HINGEDE AEG Toomas Paul


Toomas Paul "Haihtunud hingede aeg: mõtisklusi Maalehes aastatest 2000–2006", Maalehe Raamat 2006, 223 lk

Inimene, ühiskond, usk, ajalugu, kultuur, vabadus, õnn, igavik jne. Ühesõnaga elu. Selle üle teoloog Toomas Paul mõtisklebki. Kaasahaaravalt, mõtlemapanevalt, rahustavalt. Kui lugeda igal õhtul enne uinumist looke või paar, mõjuvad need omamoodi õhtupalvena, puhastavad hinge.

Elus lüüakse läbi huumori, trotsi ja tänulikkusega. Kõike ei pea taluma, mõnda asja ei tohigi taluda, kuid protest maailma ebameeldivuste vastu vajab tasakaalustuseks tänulikkust ja selle teadvustamist, et õigupoolest ei ole edugi enesestmõistetav. Kui sageli me oleme hämmastunult küsinud, kui miski hästi läheb: miks just minul vedas? Tavaliselt ei tulda selle pealegi, et ka siin võiks põhjust otsida. Ja samuti leida, et vastust ei ole. Nii nagu me ei ole meid tabanud õnnetusi "ära teeninud", nii ei ole me ära teeninud ka head ja ilusat oma elus. Kingituste eest tasub olla tänulik, sest enesestmõistetav ei ole miski. Paljud eluseigad kujutavad endast märkamatut õnne, mida taibatakse alles pärast selle kaotust.
    Rahulolek eluga sõltub välistest asjaoludest vähem kui arvatakse. Ta kasvab pigem välja tänulikkusest suurima kingituse – elu ja selle mõttekuse eest. Pilk peab ulatuma kaugemale. Emotsionaalsest madalseisust aitab välja redel, mis tänulikkuse pinnale toetudes ulatub taevasse (lk 20).

Raamatul on ka uuemaid, täiendatud trükke (2007, 2013).


Inge

Kommentaarid