Postitused

SUUR TÕLL

Kujutis
"Suur-Tõll", Ilukirjandus ja Kunst 1946, ill H. Valtmann, 40 lk
Eno Raud "Suur-Tõll", Eesti Riiklik Kirjastus 1959, ill H. Mitt, 22 lk
Rein Raamat "Suur Tõll", Perioodika 1982, ill Jüri Arrak, 28 lk
"Suur-Tõll", 1991, Looduse 1940. aasta väljaande faksiimile, ill H. Valtman ja R. Kivit, 16 lk
Eno Raud "Suur-Tõll", Tänapäev 2000, ill Rein Lauks, 19 lk
"Suur Tõll, Saaremaa vägimees", Ilo 2009, toim Marin Laak, ill Helmut Valtman, 88 lk
Andrus Kivirähk "Suur Tõll", Varrak 2014, ill Jüri Arrak, 52 lk
Põnev teekond rahvajutu muutumisest ilukirjanduseks. Kui lugeda neid raamatuid ilmumise järjekorras, siis on pilt hüplik, kirjanike omanäolisus vaheldub rahvapärasusega. Tegelikult võiks alustada 2009. aasta väljaandest, mis põhineb Peeter Süda kogutud ja kirja pandud lugudel, täpsemini nende 3. trükil 1911. aastast. See on kõige põhjalikum, varustatud ka märkustega ja toimetaja järelsõnaga. Sealt edasi 1991 ilmunud faksiimile, si…

SEE ÕIGE LUULEÕPIK (:)kivisildnik

Kujutis
(:)kivisildnik "See õige luuleõpik", Jumalikud Ilmutused 2015, 270 lkOngi tõesti õpik, nii luule lugemise kui ka kirjutamise õppimiseks. (:)kivisildnikule omaselt küll karvaste ja haisvate sõnadega pikitud ja kuri, kuid tegelikult sisaldab häid nõuandeid. (Kusjuures raamatut lugedes saab need väga soodsalt, autori sõnul ei anna ta vabakutselise kirjanikuna muidu kellelegi head nõu alla 300.- ühiku.)Õrnahingelise poeedi ehmatab ilmselt esialgu ära, nii et mõneks ajaks võib kaduda isegi sahtlisse kirjutamise julgus, aga pikemas perspektiivis tuleb arvatavasti kasuks. Siin oleks (:)kivisildnikul tegelikult mõtlemisainet: neid, kes kärkimise ja mõnitamise peale õpivad, on palju vähem kui neid, kes õpivad pai ja präänikuga. Kole palju lolle jääb niiviisi harimata.Igatahes soovitan sirvida ka põhimõttelisel (:)kivisildniku-vastasel, kuid kriitikameelt päris nulli keerata siiski ei maksa.
Inge

PRESIDENDI KAABU Antoine Laurain

Kujutis
Antoine Laurain "Presidendi kaabu", Eesti Raamat 2020, tlk Sirje Keevallik, 185 lkKui ma peaksin seda raamatut ühe sõnaga iseloomustama, siis oleks see sõna võluv. Lugedes oli kogu aeg tunne, justkui vaataks head prantsuse filmi. Tõsi, lõpupoole hakkas küll Hollywoodi sisse tulema, aga mitte nii tugevalt, et oleks päris häirinud.Kõike oli parasjagu. Sisu, mis oli huvitav viimase punktini, on edasi antud just paraja hulga sõnadega: ei mingit vahutamist, aga mitte ka ülilühilausetega iseäratsemist. Tekkis lausa soov osata prantsuse keelt, et võrrelda, kas tekst ongi nii hea või on lihtsalt tõlge suurepärane. Igasuguseid muid soove – teada saada, vaadata – tekkis ka, nii et ühtelugu pidi guugeldama, see läks lõpuks juba veidi tüütuks. Aga see vist pole enam raamatu viga, vaid hakkab ametiga külge.Sisu? Ühe tähtsa kaabu teekond mööda inimesi, kelle elu vajas tõuget, et surnud punktist edasi saada. Vaimustav seeneniidistik, mida kohtab sageli ka päris elus, kui oskad tähele panna…

NUTIKAD FOTOD NUTITELEFONIGA Jo Bradford

Kujutis
Jo Bradford "Nutikad fotod nutitelefoniga: lihtsad juhised, kuidas iPhone'i või Androidiga häid fotosid teha", Varrak 2019, tlk Piret Frey, 144 lk
Inspireeriv ja hariv raamat fotograafiahuvilistele. Tuleb kasuks ka traditsioonilise fotoaparaadi kasutajatele, kuna varustuse kõrval on juttu kõigest muustki, mis jääb idee tärkamise ja prinditud foto vahele. Põhisõnum on: õpi oma kaamerat tundma. Nagu iga inimene on mõnel alal võimekas, nii on seda ka iga kaamera. Anglofiilidele on boonuseks võrratud loodusfotod autori kodukohast Dartmoori rahvuspargist.

Inge

KURJA KALA KOHVIK Hasso Krull

Kujutis
Hasso Krull "Kurja Kala kohvik", Kaksikhammas 2019, ill Marja-Liisa Plats, 44 lk
Erakordne raamat minu elus, sest on seni ainus, mille olen kaks korda järjest läbi lugenud. Püstijalu.
Haarasin ta raamatukogust kaasa, sisse vaatamata. Hasso Krull ja lasteraamat – sellest piisas! Kui kodus ta lahti lõin, selgus, et lugeda polegi seal suurt midagi. Mõnikümmend nappi lauset. Nii siis juhtuski, et lugesin need laused sealsamas ukseaugus püstijalu läbi, ja et lõpp oli ootamatu ning ajas veidi segadusse, lugesin korra veel.
Eks ta aitab pisikestele ette lugeda küll. Saab koos arutada, miks ei tasu olla kuri. Unejutuks just ei soovita, pigem päevaseks koosolemise ajaks. Pildid on jõulised ja mõni süngevõitu, võivad tundlikuma lapse ära hirmutada. Aga võibolla ei hirmuta ka, eks ole hullematki nähtud. Jüri Arraku Suure Tõllu piltide kõrval on Marja-Liisa Platsi omad ikka armsakesed.

Inge

KOLM MEEST PAADIS (KOERAST RÄÄKIMATA) Jerome K. Jerome

Kujutis
Jerome K. Jerome "Kolm meest paadis (koerast rääkimata)", Pegasus 2017, tlk Tiiu Viires, 220 lk
Hoolimata sellest, et lubatud põhisündmuse – paadimatka – ettevalmistused vältavad ligi veerand raamatut ning kahenädalasel paadimatkal endalgi ei juhtu midagi märkimisväärset, on see üks ütlemata tore raamat. Aga ainult neile, kes naudivad heietusi ja inglise huumorit! Teised ärgu hakaku ennast üldse vaevamagi.
Tegelikult võib "Kolme meest ..." lugeda ka reisijuhina mööda Thamesi Kingstonist Oxfordini, mille kõrvale on huvitav Google Mapsi uurida, kuid ei maksa sealjuures unustada, et tegu on 19. sajandi lõpukümnendi reisijuhiga. Mis mõnes mõttes on muidugi veel huvitavam.
Tore on seegi, et raamatul on ka järelsõna. Pisike küll, kuid siiski. See tuletas meelde, kui väga ma tunnen puudust põhjalikest ja asjatundlikest järelsõnadest, mis kunagi heade raamatute juurde kuulusid.

Inge

HAIHTUNUD HINGEDE AEG Toomas Paul

Kujutis
Toomas Paul "Haihtunud hingede aeg: mõtisklusi Maalehes aastatest 2000–2006", Maalehe Raamat 2006, 223 lk
Inimene, ühiskond, usk, ajalugu, kultuur, vabadus, õnn, igavik jne. Ühesõnaga elu. Selle üle teoloog Toomas Paul mõtisklebki. Kaasahaaravalt, mõtlemapanevalt, rahustavalt. Kui lugeda igal õhtul enne uinumist looke või paar, mõjuvad need omamoodi õhtupalvena, puhastavad hinge.
Elus lüüakse läbi huumori, trotsi ja tänulikkusega. Kõike ei pea taluma, mõnda asja ei tohigi taluda, kuid protest maailma ebameeldivuste vastu vajab tasakaalustuseks tänulikkust ja selle teadvustamist, et õigupoolest ei ole edugi enesestmõistetav. Kui sageli me oleme hämmastunult küsinud, kui miski hästi läheb: miks just minul vedas? Tavaliselt ei tulda selle pealegi, et ka siin võiks põhjust otsida. Ja samuti leida, et vastust ei ole. Nii nagu me ei ole meid tabanud õnnetusi "ära teeninud", nii ei ole me ära teeninud ka head ja ilusat oma elus. Kingituste eest tasub olla tänulik, sest enes…