SPIOONI EI TOHI SUUDELDA Ally Carter

„Sa oled käinud väga paljudes erinevates koolides, Macey…“ „Ma ei ütleks, et neis oleks midagigi erinevat.“ Sõnad ei jõudnud veel Macey huulilt lahkuda, kui Solomoni nuga vihinal läbi õhu lendas, napilt mööda tema kohevatest juustest, otse Buckinghami otsaesise suunas. Vaid üks silmapilk. Ühel hetkel rääkis Macey sellest, kuidas kõik koolid olid täpselt ühesugused, järgmisel haaras Patricia Buckingham riiulist raamatu „Sõda ja rahu“ ning tõstis selle kibekähku näo ette. Nuga tungis raksatades nahkkaantesse.
Tükk aega oli kuulda ainult kerget üminat. Pabernuga vibreeris nagu C-nooti otsiv helihark. Siis kallutas ema end üle laua Macey poole. „Nagu sa näed, õpetame meie siin pisut teistsuguseid asju kui ülejäänud koolid.“

Cammie õpib Callagheri Erakordsete Tütarlaste Akadeemias. Kõlab nagu täiesti tavaline rikaste snoobide erakool (mida mitte nii juhuslikult arvab kogu mitteteadlik maailm), kuid seda see siiski ei ole. See on kool, kus andekad tüdrukud õpivad spioonideks. See tähendab erakordseid õpetajaid (näiteks professor Smith, kes igal aastal ilmub uue näoga, sest ta on tema enda sõnul kolmel kontinendil tagaotsitav, või matemaatikageeniusest härra Mosckowitz) ja erakordseid õppeaineid (nagu käesoleval aastal algav salaoperatsioonide tund). Ja muidugi palju erakordseid õpilasi, nagu on Cammie, tema parimad sõbrad Dex ja Liz ning uus toakaaslane Macey.

Just salaoppide tund on põhjus, miks Cammie kohtab Joshi. Täiesti tavalist poissi, kes ei tea spioonindusest ja koodimurdmisest mitte midagi. Mida teha? Kuidas käituda? Olukord lahendatakse spioonihakatistele vääriliselt. Ei pea vist ütlema, et nalja saab OI kui palju.

Esimene sõna, mis minu meelest seda raamatut iseloomustab, on LÕBUS. Cammiel on mõnus ja veidi irooniline naljasoon, mis ei jäta kedagi külmaks. Ja tal on väga lahedad sõbrad. Lugege ja saate teada!


Liisi

PS. Tegu on järjeraamatuga, mida inglise keeles juba kuus tükki olemas on. Mina jään küll igatahes järge ootama.