Läti rahvuseepose ümberjutustus lastele.
Karutapja kasvas üles Lielvārde vanema pojana, jumalate käskjalg oli poisi kasulapseks toonud, käsuga üles kasvatada. Poiss oli leitud karukoopast, kus teda imetas karuema. 18 aastat hiljem tapab ta paljaste kätega karu, et oma isa kaitsta. Tal on määratud saada suureks kangelaseks, tema nime kuuldes värisevad kõik, kel kurjad mõtted meeles mõlguvad.
Sellele vaatamata tikuvad Lätimaale uue usu kummardajad, kes tegelikult maid ja vara ihaldavad. Oma maad kaitstes ja rahvast aidates satub kangelane mitmetesse seiklustesse: kuradikoopasse, nõidade peole, veealusesse lossi, Põhjaneitsi juurde, peninukkidega võitlema, nõiutud saarele sortsidega võitlema jne.
Läti eepos on kokku kirjutatud muistendite ja muinasjuttude põhjal. Palju on juttu liivlastest, vähem eestlastest. Kalapoiss, eestlaste vägihiid on arvatavalt Kalevipoeg. Korra satuvad Kalapoiss ja Karutapja ka võitlema, Karutapja võidab ning lepitakse sõbralikult kokku, et lätlased ja eestlased peaks omavahel hästi läbi saama.
Tegelased satuvad ristiusu toojate küüsi ja Saksamaale, see osa on seotud ajalooga; sortsid, nõiad ja vanarahva tarkustega kirjarullid aga pärinevad muinaslugudest. Muinaslood ei tunne riigi ega rahvuse piire. Tunda on nii soome kui eesti juttude mõjutusi.
Oleks aeg teha uus ümberjutustus või vähemalt ümbertöötatud tõlge, kuna raamatus oli tunda nõukaaja hõngu.
Lätis on mõned aastad tagasi välja antud koomiks „Lāčplēsise sünd”, mis räägib kangelase lapsepõlvest.
Marlin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar