Lõpuks ometi sain korraks küüned taha ka "Minu Kuressaarele". Raamatukogu kuus eksemplari on eelmise aasta varasuvest siiani väsimatus ringluses, mis on muidugi igati ootuspärane – kuressaarlasele on see põnev lugemine.
Mõnusalt ajaloohõnguline ka. Mõtlesin lugedes mitu korda: milline vedamine, et just Kuressaare-raamatu kirjutas ajaloolase laps! Kuressaare on saanud autorile omaks juba vanavanemate linnakolimisega eelmise sajandi keskpaigas, lugu voolab sealtmaalt päris tänapäeva välja. Iga kümnend on natuke isemoodi, kirjeldatud nii osavalt, et kerge oli sisse elada. Veidi oli nagu ajaränd enesegi lapsepõlve, kuigi see möödus mujal.
Kas see raamat mandriinimesele emotsionaalselt midagi pakub, selles pole ma kindel, kuid Kuressaaret tundvale ja armastavale inimesele on see maiuspala. Mina ei nuta taga ühtki lugemisele kulunud minutit.
Inge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar