LAULUD Jaan Tätte

Jaan Tätte "Laulud", Tänapäev 2002, 88 lk

"Vaikuse hääles" ütleb Jaan Tätte, et püüab laulda niimoodi, et tema laul ei lõhuks vaikust, vaid pigem toetaks seda. Samal aastal ilmunud kaksikplaadil "Peatus", mida juhtusin alles nüüd kuulma, ta seda teebki, sellel on laulud nii, nagu nad sünnivad, ei mingit vuntsitud tausta. Esialgu harjumatu, aga ajapikku tegelikult meeldiv. Nii vaikne, et muusika varjust hakkab esile kooruma hoopis kirjandus. Siis tuligi "Laulud" meelde ja tahtis lugemist.

Autor toonitab küll kohe hakatuseks, et see ei ole luuleraamat, aga tükati on ikka küll. Väga tuntud laule, neid jah ei saa ümisemata lugeda, kuid tundmatuid saab. Korralikule Tätte-fännile tundmatuid laule ilmselt küll pole, temale võib see siis lauluraamat olla. Kena raamat on ta igal juhul. Ainult lehed on kole paksud, ebamugavad lehitseda.

...

Kui sul mure tärkab põues
või kui paha on su meel,
olema pead öösel õues,
hetkeks peatu Linnuteel.

Vaata lõppematu taeva
tühja kõiketeadvat pilku.
Kaovad sinu pisivaevad
miljonisse tähevilku.

("Öölaul", lk 85)

Inge