Elena Ferrante "Üksilduse päevad", Varrak 2014, tlk Tiina Randviir, 182 lk
Hoiatav näide, mis võib juhtuda, kui inimene lükkab kooselus kõrvale oma soovid ja elab elukaaslase elu. Kui minapilt tugineb vaid abikaasarollile. Või tegelikult ka mis tahes muule rollile – ebakindlad on kõik. Purunemine ja sellega kaasnev kaos on sellisesse minapilti juba eos sisse kirjutatud ja õnnelik on inimene, kes suudab selle järel end jalule upitada ja oma elu uueks lappida. Eks rollid ja maskid jäävad ikka, inimühiskonnas nendeta ei saagi, kuid kui seisab meeles, et need on vaid rollid ja maskid, ei samastuta nendega, siis on hästi. Siis pole kuristiku põhja enam asja.
Raputav lugemine. Võiks kuuluda iga pere- ja biblioterapeudi soovitusnimestikku: mitte ainult raviks, vaid ka juba ennetava vahendina.
Inge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar