UDUPRINTS Carlos Ruiz Zafón

Kujusid silmitsedes sai Max aru, et kujud ei paikne mitte ringidena, vaid jäljendavad kuusnurka. … Max tõusis püsti ja vaatas viirastuslikku vaatepilti enda ümber. Ta lasi pilgul käia üle tuules õõtsuvasse umbrohtu mattunud kujude, kuni tema silmad peatusid suurel klounil. Üle Maxi selja jooksis judin ning ta taganes sammukese. Klouni ettesirutatud käsi, mis oli hetk tagasi olnud rusikasse pigistatud, oli nüüd kutsuvalt peopesa ülespidi.

Aasta on 1943, kui Maximilian Carver otsustab kolida oma pere sõja eest kaugemale, ühte mere ääres asuvasse linnakesse. Niisiis on Max, Irene ja Alicia sunnitud jätma oma tavapärase elu ja sõbrad ning kolima koos oma vanematega tühjalt seisnud majja mere ääres. Vana ja kõpitsemist vajava maja taga asub kummaline kujudega aed. Kujudega, mis vahetavad kohti. Kujudega, millel tundub olevat seos sealkandis kunagi toimunud laevahukuga. Klouniga, kes ilmub Alicia unenägudes. Max sõbruneb kohaliku poisi Rolandiga, kellega koos asuvad lahendama seda salapärast müsteeriumi. Ning tundub, et saladuste võti asub Rolandi vanaisa ja kohaliku majakavahi Victor Kray käes…

Tegu on tõelise pimedal sügisõhtul lugemist vääriva raamatuga. Carlos Ruiz Zafón on suutnud luua tõeliselt kõheda ja salapärase õhustikuga ning kaasahaarava loo. Kusjuures tegu on tema esimese avaldatud raamatuga (aastal 1993). Oma vaatepuntidest viivad lugu edasi Max, Roland, Alicia ja Victor Kray ise. Salapärane uduprints, kes vahetab lubadusi teenete vastu, meenutab õige veidi Timm Thalerit ja Turak’i või siis kuninga ja Rumpelstiltskini motiivi.

Igal juhul soovitan!


Liisi