On hullemaidki asju kui Kolmandana sündimine, hullemaidki kui vanem vend, kes ei suuda otsustada, on ta inimene või šaakal. Lahingukool on üks neist hullematest asjadest. Aga me vajame sind. Satikad on sulle ehk ainult mäng, Ender, aga viimane kord puudus vähe, et nad oleksid meid maa pealt minema pühkinud. Nad ületasid meid nii arvult kui ka tulejõult. Ja ainus, mis meid päästis, oli see, et meil oli kõigi aegade geniaalseim väejuht. Oli see nüüd saatus, Jumala käsi või lihtsalt pime õnn, aga meil oli Mazer Rackham.
Aga praegu meil teda ei ole, Ender. … Võib-olla sa ei sobi meile ja võib-olla siiski sobid. Võib-olla sa murdud raskuste käes, võib-olla rikub Lahingukool kogu su elu, võib-olla jääd sa mind vihkama, kuna just mina tulin täna sulle järele. Aga kui on väiksemgi tõenäosus, et kui sina oled laevastikus, siis on inimkonnal paremad võimalused ellu jääda ning satikad igaveseks eemale peletada – siis ma tahaksin, et sa seda siiski teeksid. Et sa tuleksid minuga kaasa.
On tulevik ning ulmefilmide tegelikkus on käes, tulnukad võivad iga hetk saabuda Maale ning inimkonna maatasa teha ning orjastada. On toimunud kaks sissetungi, mille inimesed on suure vaevaga tagasi löönud, kuid järgmine satikate sissetung oleks inimkonna häving ja orjastamine.
Sellises maailmas elab Ender Wiggin, Kolmas, nagu teda kutsutakse. Maailmas, kus toimub range rahvaarvu kontrolli all hoidmine, on Kolmas sõimusõna. Aga valitsus oli palunud tema vanematel saada kolmas laps. Enderi vanem vend Peter on türann ja õde Valentine ainus põhjus, miks Ender koju jääda võiks ja tahaks, kui teda lahingukooli kutsutakse. Kõik kolm on erakordselt taibukad ning targad lapsed. Kuid satikatega võitlemist võetakse lahingukooli õppima ainult 6-aastaselt Ender.
Lahingukool ei ole mingi meelakkumine ning Ender peab ennast ikka ja jälle oma nooruse pärast tõestama. Sellele lisaks on veel temale pandud suured lootused ning sellega kaasnev surve.
Raamat tekitab palju huvitavaid küsimusi, näiteks kus lõpeb mäng ja hakkab päriselu? Tänapäevases arvutimänguühiskonnas asjakohased küsimused, sest kogu õppimine käib lahingukoolis läbi mängu (arvutimängud, simulatsioonid). Lisaks siis veel see, et Ender ei juhi peale lahingukooli astumist oma elu, otsused tehakse tema eest ja nagu ta ise üpris õigesti märgib, on tema vaid hüpiknukk ja tööriist Laevastiku käes. Kogu inimkonna saatus pannakse ühele kaardile – kõik või mitte midagi.
Ärge laske ennast petta sellest, et peategelane on raamatu alguses kõigest kuue aastane. Sest Ender (ega ka tema õde ja vend) ei ole tavalised lapsed, nad on ebatavaliselt targad ning arukad. See ei ole raamat, mida loevad eelkooliealised. Nagu heale ulmele kohane, tõstatab ja juhib raamat tähelepanu erinevatele tänapäeva reaalsetele probleemidele. Näiteks seesama arvutimängu teema või siis küsimus, kas inimkond üldse väärib päästmist selles ellujäämismängus. Tõsiselt hea raamat.
Liisi
PS. 2013 on raamatu järgi vändatud ka film ja mis seal muud, kui jääme raamatu järge ootama...
Aga praegu meil teda ei ole, Ender. … Võib-olla sa ei sobi meile ja võib-olla siiski sobid. Võib-olla sa murdud raskuste käes, võib-olla rikub Lahingukool kogu su elu, võib-olla jääd sa mind vihkama, kuna just mina tulin täna sulle järele. Aga kui on väiksemgi tõenäosus, et kui sina oled laevastikus, siis on inimkonnal paremad võimalused ellu jääda ning satikad igaveseks eemale peletada – siis ma tahaksin, et sa seda siiski teeksid. Et sa tuleksid minuga kaasa.
On tulevik ning ulmefilmide tegelikkus on käes, tulnukad võivad iga hetk saabuda Maale ning inimkonna maatasa teha ning orjastada. On toimunud kaks sissetungi, mille inimesed on suure vaevaga tagasi löönud, kuid järgmine satikate sissetung oleks inimkonna häving ja orjastamine.
Sellises maailmas elab Ender Wiggin, Kolmas, nagu teda kutsutakse. Maailmas, kus toimub range rahvaarvu kontrolli all hoidmine, on Kolmas sõimusõna. Aga valitsus oli palunud tema vanematel saada kolmas laps. Enderi vanem vend Peter on türann ja õde Valentine ainus põhjus, miks Ender koju jääda võiks ja tahaks, kui teda lahingukooli kutsutakse. Kõik kolm on erakordselt taibukad ning targad lapsed. Kuid satikatega võitlemist võetakse lahingukooli õppima ainult 6-aastaselt Ender.
Lahingukool ei ole mingi meelakkumine ning Ender peab ennast ikka ja jälle oma nooruse pärast tõestama. Sellele lisaks on veel temale pandud suured lootused ning sellega kaasnev surve.
Raamat tekitab palju huvitavaid küsimusi, näiteks kus lõpeb mäng ja hakkab päriselu? Tänapäevases arvutimänguühiskonnas asjakohased küsimused, sest kogu õppimine käib lahingukoolis läbi mängu (arvutimängud, simulatsioonid). Lisaks siis veel see, et Ender ei juhi peale lahingukooli astumist oma elu, otsused tehakse tema eest ja nagu ta ise üpris õigesti märgib, on tema vaid hüpiknukk ja tööriist Laevastiku käes. Kogu inimkonna saatus pannakse ühele kaardile – kõik või mitte midagi.
Ärge laske ennast petta sellest, et peategelane on raamatu alguses kõigest kuue aastane. Sest Ender (ega ka tema õde ja vend) ei ole tavalised lapsed, nad on ebatavaliselt targad ning arukad. See ei ole raamat, mida loevad eelkooliealised. Nagu heale ulmele kohane, tõstatab ja juhib raamat tähelepanu erinevatele tänapäeva reaalsetele probleemidele. Näiteks seesama arvutimängu teema või siis küsimus, kas inimkond üldse väärib päästmist selles ellujäämismängus. Tõsiselt hea raamat.
Liisi
PS. 2013 on raamatu järgi vändatud ka film ja mis seal muud, kui jääme raamatu järge ootama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar