Hannu Mäkelä "Hobune, kes kaotas prillid ära", Eesti Raamat 1983, tlk Piret Saluri, ill Hannu Mäkelä, 137 lk
Teate, raamatukogus kantakse maha kirjandust, mida pole eriti loetud. Enne selle tüki tegemist otsustasin raamatu läbi lugeda.
Õnneks.
NII HEA RAAMAT!!!
Päris kindlasti jääb ta meie raamatukogu riiulisse alles ja edaspidi soovitan lugejatele soojalt.
See on just selline ettelugemisraamat, kust lapsed saavad oma loo ja vanemad mugistavad hoopis teiste asjade peale naerda.
Hobune töötas hobuseraamatute arvustajana, paraku, nagu pealkirigi ütleb, kaotas ta oma prillid ja ei saanud tööd enam teha. Nii otsustab ta minna laia maailma õnne otsima.
Ta leiab selle juures mitmeid abilisi, kes temaga teekonnal liituvad ja aitavad seda õnne siis otsida.
Kas ta oma õnne lõpuks ka leiab... küllap vist.
Aga vahepeal juhtub asju.
Näiteks külvab hobune talve hakul maha erinevaid konserve. Kui kevadel uurima minnakse, kas need idanenud on, selgub, et konservid on kadunud... mutipere kõhtu, kes muidu oleks talvel nälga surnud, kuna nende talvevarud oli keegi pihta pannud. Kelle toidulaost hobune need konservid leidis... mis te arvate?
Või see, kuidas hobune ja tema sõbrad juustu müüvad...
Kaupmees: "Mnjaa. Tõesti, ainult tänu oma heale südamele võiksin ehk, jah, maksta nende eest viis marka."
"Tükist," rõõmustas hobune. "Lööme käed. Ümmargune summa."
"Kogu kupatusest," ütles kaupmees kähku. "Ja sedagi mitte millegi muu kui mu hea südame tõttu."
Hobuse autoga sõitma õppimisest ma ei hakka parem rääkimagi.
Ja need illustratsioonid. 🥰
Lugege! ja te ei kahetse.
Marlin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar