PÄRLIPÜÜDJA Karin Erlandsson

Karin Erlandsson „Pärlipüüdja: legend Silmaterast“, Sinisukk 2019, tlk Kadri Okas, 208 lk

Karin Erlandsson on soomerootsi kirjanik. Elab juba aastaid Ahvenamaal. Autor on kirjutanud lisaks nii põnevikke, auhinnatud luuleteoseid kui andnud välja ka kokaraamatu. Kõige suurema tunnustuse pälvis ta aga teosega „Pärlipüüdja: legend Silmaterast“, mis on võitnud nii  kirjastuse Schildts & Söderströms lasteromaanivõistluse „Berättelsen är bäst!“ kui ka Runeberg Juniori kirjandusauhinna. Raamat on esimene osa triloogiast.

Ainult mina näen hirmu pärlipüüdjate nägudel. Palju on Silmatera otsides surnud, veel rohkem kadunuks jäänud. Palju on kaotanud oma emad, isad. Kodud on jäänud tühjaks. Kui seda otsima hakata, kaotab kõik muu tähtsuse. Aga sa võid võita kõik: igavese kuulsuse, sinust kirjutatakse laule aegade lõpuni ja kõik su unistused täituvad.

Miranda on parim pärlipüüdja ja ta teab, et müütiline Silmatera, pärlitest suurim ja hinnalisim, võib olla ühel päeval tema oma. Kui kuninganna taas kord välja kuulutab Silmatera otsimise aja, siis asub Miranda teele. Mida ta aga ei osanud oodata, et ta saab endale kaaslaseks Sirtsu. Tüütu, vadistava tüdrukutirtsu, kes ei oska sukelduda ilma liiva üles keerutamata. Ja siis ta kaotab Sirtsu. Kas ta seda ometi ei igatsenud, käia vaikuses oma teed? Ometi on ta nüüd valiku ees, kas minna otsima Sirtsu või Silmatera.

Tegemist on väljamõeldud maailmaga, mis viib lugeja  salapärastesse meresügavustesse, kus laulavad pärlid, elavad riiukrabid, kuldsabad ja ohtlikud rooshaid. See on lugu igatsusest, ihkamisest, sõprusest ja sellest, mis on elus tegelikult oluline. Eelkõige on raamat mõeldud lastele ja noortele, aga filosoofilise tasandi ja kaasahaarava stiili tõttu sobib see kindlasti ka täiskasvanutele lugemiseks.

Minul igatahes tekitas raamat peale esimese osa lugemist tahtmise lugeda kohe ka järgmine osa. Seiklused läksid edasi. Mängu tuli uusi tegelasi. Tehti olulisi valikuid. Kõik oli nagu hästi, aga midagi jäi justkui lõpuni rääkimata.

Rita