Kolmapäev, 9. märts 2022

INGLIJAHT EHK UUED LAULUD VÕI NII Vladislav Koržets



Vladislav Koržets "Inglijaht ehk uued laulud või nii : salmitud 2016–2020", Sõnavald 2020, 80 lk


Laul sõnadest

Inimesel pole soomust, kõrverakke, okkaid,
mürginäärmeid ega -hambaid pole samuti.
Ei tal ole küüniseidki, rostrumit või nokka,
aga toime selles ilmas tuleb ometi.

Temal suus on palju sõnu, väikeseid ja suuri:
nimi-, tegu-, vana-, vägi- ja veel teab-mis-sõnu,
nendega ta kaitseb ennast, teisi ära sõnub,
nendega ja neist loob aina sõnalist kultuuri.

Õige sõna õigel ajal ja ka õiges paigas,
see on hoopis mõjusam kui mingid joogid-droogid,
olla võib see tõhusamgi kui kasteet või kaigas.
Kõige rohkem õigeid sõnu teavad filoloogid.
(Lk 27.)

***

Surmahirmusonett

Justnagu sirm on silmade ees hirm
või nagu kull, kes löömas küüsi turja.
Poed padrikusse nagu haige hirv,
ei julge elada, sest kardad surra.

On rõõmudelgi küljes mõru maik
ja iga krabin kõik su meeled halvab.
Sa tardud nagu männitüvel vaik,
kui sinu hirm sind ennast jälle salvab.

Ei aita see, et oma hirmu varjad,
et naljatled, et valetad, et sarjad.
Ei aita see, ei aita miski muu.

Sa kogu elu oma hirmu orjad
ja pisitasa juurdegi veel korjad.
Sind elu jätab, aga surm on truu.
(Lk 68.)

***

Hetk

Ei tõuse ega vaju,
ei koondu ega haju,
ei ilus ega kole.
On. Aga juba pole.

Üks kaduvväike viiv,
eikuhugi mind viiv.
Viiv, mida minu aju
ei mõista ega taju.

Kuid aimdus aja minnes
mus tekib ajapikku:
kes püüab hetke kinni,
saab kätte igaviku.
(Lk 60.)


Inge

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar