Nõiduslik Jüssi

Fred Jüssi "Maailma mõte", Ajakirjade Kirjastus 2005, 99 lk

Kaunis kinkeraamat, mis küllap paljudel kingiks saaduna koduriiulis tolmu kogumas. Nagu see kinkeraamatute saatus sageli on.

Pildid vahelduvad selles mõtisklustega, üsna "Olemise ilu" filmi moodi, aga pildi-sõna proportsioon on teine: sõna kasuks. Vähemalt minu jaoks. Ja sõna on seal selline, et ... teeb su lihtsalt ära. Ma ei ole kunagi olnud mingi Jüssi-fänn, "Olemise ilugi" oli mulle vaid lõõgastav pildiseeria, ei muud, ja nii lugesin seda raamatut üsna puhta lehena. Nii ongi kõige parem lugeda, igasuguste ootusteta, eelarvamuste kilbita.

Mõtiskleb autor sellest, mida pildistab – loodusest, kuid nõnda, et aina rohkem hakkab aastaring meenutama inimese eluringi, kuni viimaks kõlasid raamatu lõpusõnad – olgu talv meile armuline! – kui vanaduspäevadele õnnistuse palumine. Selle valguses tuli tahtmine kõik uuesti üle lugeda, uue pilguga. Väikestviisi nõiaring.

"Tuisu" peatükis meenutab Fred Jüssi üht Juhani Aho laastu, kus tuisu teenena nähakse, et ta peidab ära kõik vanad rajad ja sunnib niiviisi inimesi avama endile uusi. Eks nii võib vaadata ka praegust olukorda: mitte vangipõlvena, vaid võimalusena teha üleüldine restart. Ja eks tänu praegusele "tuisule" pääse ka kinkeraamatud valguse kätte oma kangeks jäänud lehti sirutama, tavalises argisaginas seda vaevalt juhtub.

Fred Jüssi on omal ajal teinud ära vist ka Aleksander Suumani, kes kirjutas temast mitu luuletust:

FRED JÜSSI PÕIKAS SISSE

mu väravast, ohkis ja puhkis
tohutu taakami all.

Ta tassis kadakanõmme
ja merd, mis nõmme kohal
mühas ja kohas.

End hetkeks ta vabastas koormast.
Ma pakkusin kanget teed.
Siis läks ta jälle oma teed,
puhvaikas ja paljajalu,
kummargil ja lookas.

Viis kaasa kadakanõmme
ja mere, mis nõmme kohal
mühas ja kohas,
mis sa teed.

FRED JÜSSI JUHTUM

Pealt vaadates inime mis inime.
Kui küsida: kus sa sündisid?
võpatab ta, hakkab ajama
umbes taolist pada:

"Aruba saarel Kariibi
meres Venezuela ranniku
lähedal romantilistel
motiividel 1935."

Oled sa indiaanlane?
Kreool?

Ta raputab suurt pead.
"Eestlane."

Rohkem pole soovitav küsida.
Mütoloogilised olendid
võivad kergesti haihtuda.

(Meenub M. Underi rohesilmne
merilehmade paimendaja.)

Asi niigi selge.
Ta on üks neist,
keda tavaliselt ei näe
(arvatakse, et kehaaine erineva
võnkesageduse tõttu),

tõenäoliselt pärit siitsamast
Lagedilt;
võib-olla Tudust.

Korter Tallinnas Tina tänaval?
Ei usu.

Kui helistada või külla minna,
pole teda lihtsalt kodus.

Üks haldjatar sosistab uksepraost:
"Jah, pole kodus."

Kogu aeg kusagil
                              nelja tuule peal.

Inge