Aastatel 2014–2018 Elukirjas ja Eesti Ajaloos ilmunud humoorikad lood on nüüd kenasti ühtede kaante vahele kogutud.
Muhe lugemine, mille käigus saab teada, mida tahtis Juhan Smuul üleliidulisel kirjanike kongressil ütelda ja mida ta tegelikult ütles, millise lausega esitleti Minski kontserdisaalis eesti keele imelist pehmust ja meloodilisust, miks kannab Heinz Valgu karikatuuride kogumik kummalist pealkirja "Gbzöh!" ja mida see tähendab, kui pikk oli eksinud Jaak Kangilaski taksosõit Pariisis, kuidas likvideeris Enn Roosi abikaasa pioneeride silmele ebasobiva vaatepildi, mille eest andis Heinz Valk Arnold Tulikule kolm rubla, kuidas ravis Moskva kiirabiarst alkoholimürgitusse surijat, mis nipiga saadi joobnud Olaf Utt Kuku klubist takso peale, kes ja mil moel võitis Mister Kuku tiitli, kuidas õnnestus autoga kiirust ületanud Lennart Meril juhiluba säilitada, ja veel palju-palju muud.
Pikkade sõnadega tihedad laused tegid lugemise algul veidi konarlikuks, kuid kui autori stiiliga harjusin, läks juba ludinal. Raamat, mille lugemiseks ei pea olema sobiv tuju, ilm või koht, seda sobib lugeda iga ilma ja tujuga kõikjal.
Väga sümpaatne, et raamatus on isikunimede register, tänapäeval kipub see olema kahjuks pigem erand kui reegel.
Inge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar