Kalambuurikogumik, mis erineb teistest selle poolest, et ei koosne seosetuist kildudest, vaid on terviklik lugu ühe naise meheotsinguist. Et otsitakse väga paljude hulgast, siis moraalijüngritele võib see olla raske seedida. Sõnamängusõbrad aga naudivad teksti.
Uksetehases töötanud Mati
oli tõeline kaunishing,
aga pisut liiga kinnine.
Tema süda jäigi mu jaoks lukku,
kuid vahel saadame teineteisele Facebookis naljakaid linke.
(lk 51)
*
Keevitaja mõtles raudselt,
et joodab mu purju ja asi vask.
Kuulasime baaris metalit
ja sädemeid tõesti pildus.
Sellest terast siiski ei piisanud,
et meie südameid kokku sulatada.
Oli lõpuks ise täis kui tina
ega pannud tähelegi, kui suure arve talle keevitasin.
(lk 99)
*
Korstnapühkijaga oli tõmme tugev,
kohtumine oli värskendav ja lõi kohe lõõrid puhtaks.
Juba varsti viskas aga siibrisse,
et tal oli kogu aeg suits hambus.
Ehk siis ei tuhkagi –
seegi suhe sai korstnasse kirjutatud.
(lk 116)
Inge
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar